Üldiselt raha laenamine. – Kui aga keegi laenab asja, mille ta peab pärast kasutamist laenuandjale tagasi andma, on tegemist laenulepinguga. – Finantssektoris tehing, mille puhul pank kui laenuandja (võlausaldaja) laenab raha laenuvõtjale (võlgnikule) ajutiseks kasutamiseks; vt BGB § 488. Lepingu kohaselt on laenuvõtja kohustatud laenu tagasi maksma ja intressi maksma. Selles mõttes on Darlehn sünonüümne krediidiga. § 492 BGB sisaldab mitmeid olulisi sätteid tarbijakrediidilepingute kohta. – Majanduslikus mõttes laenukapital, nimelt raha, mida antakse intressi eest. Selle täpne statistiline registreerimine on keeruline, sest pankadel on võimalik laenude bilansist välja võtta tõelise müügi väärtpaberistamise kaudu, nii et need ei kajastu enam ametlikus statistikas (tõelise müügi väärtpaberistamise puhul võimaldavad finantsturu arengud, et laen võetakse bilansist välja ja seega kaob ametlikust pangabilansipõhisest statistikast). – Vanemas kirjanduses mõnikord erinevalt krediidist – kui raha laenamine ettevõtte poolt, kes soovib laenatud raha pealt teenida kasumit, mis on eeldatavalt suurem kui kokkulepitud intressimäär, – raha ajutine pakkumine – eraisikule või – ärilaenuvõtjale, kes ei suuda oma jooksvaid kohustusi täita. – Vanemas kirjanduses ka selles tähenduses, et raha laenatakse ainult tarbimise eesmärgil – näiteks laen õppimise rahastamiseks – erinevalt tootmislaenust – näiteks sigade kasvatamiseks. – Finantsajakirjanduse keeles, sageli erinevalt krediidist, üsna pikaks ajaks kokkulepitud laen, nagu näiteks eraisikute eluasemetööstuses [ehituses]. – Vt majutus, võlakirjamäär, annuiteetlaen, tööandja laen, pangalaen, kohustustasu, laenuvõime, ostu ja hoidmise praktika, ekspresslaen, rahalaen, investeerimislaen, tingimuste tõendamine, tingimuste levik, krediit, laen, lühiajaline, krediidiliin, krediidimaht, tähtajaline raha, liisingäri, tulevaste vajaduste minimaalne hinnang, mittevastuvõtukompensatsioon, pakettlaen, hoiuraha, projektiplaanimislaen, kahanemisraha, standardlaen, tähtajaline laen, sildlaen, viljatuse teooria, väärtpaberistamine, intress, esitamine, liigkasu, liigkasu väljakutse, intressikoormuse määr, intressi(määr). – Vrd EKP vastava kuubülletääni lisa “Euroala statistika” rubriigi “Rahanduse areng, pangad ja investeerimisfondid” alajaotuse “RAde laenud, jaotus” üksikud kirjed; EKP 2007. aasta aprilli kuubülletään, lk 18 jj (üksikasjalik teave laenude arengu kohta alates 2004. aastast), EKP 2009. aasta detsembri kuubülletään, lk 58 jj (laenud euroalal alates 2004. aastast, erinevate tunnuste lõikes).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/