Kui ei ole määratletud teisiti, on tegemist väärtpaberite ostuga järelturul keskpanga poolt, kes seega kaudselt rahastab riiki. – Näiteks Kreeka kriisi ajal ostis EKP 2010. aasta suvel esimest korda euroala liikmesriikide valitsusvõlakirju, mille hind oli väga järsult langenud (väärtpaberituruprogramm, SMP). Seda peeti üldiselt tabude rikkumiseks; EKPd nimetati isegi euroala halvaks pangaks. Sest keskpanga ülesanne ei saa ega tohi olla osta väärtpabereid, mida turg ei taha (prügipaberid); prügipaberid), sest – halvimal juhul jääb keskpank nende paberite peal istuma, s.t. kannab kahjumit, – mõned euroala riigid mõistavad keskpanga sekkumist nii, et EKP on vajadusel nende võlgade ostjana kättesaadav, ja – selline lähenemine – nagu on näidatud – tekitab vaidlusi omaenda ridades – Bundesbanki president Axel Weber ja EKP peaökonomist Jürgen Stark astusid protestiks tagasi, Jürgen Stark, kes astus protestiks SMP vastu tagasi, – kas EKP-l peaks olema lubatud tegutseda liikmesriikide hoolimatu eelarvepoliitika remondiinstituudina, – isegi kas Euroopa rahapoliitika peaks nüüd alluma eelarvepoliitikale ja üksikute riikide maksejõuetuse riskile. – Kuna EKP ostis riigivõlakirju järelturul, kaotas viimane elanikkonna seas märkimisväärse maine. Kahtlused EKP sõltumatuse suhtes mitte ainult ei suurenenud, vaid isegi kaalusid neid üles, eriti kuna poliitikud kutsusid keskpanka avalikult üles lisama oma portfelli raskustes olevate euroala liikmesriikide valitsusvõlakirju. – Kui erinevad ostuprogrammid ei olnud edukad, suurendasid keskpangad (Jaapanis, USAs ja ka EKPs) panuseid. Seda tehes surusid keskpangad ka pikaajalise intressimäära kapitaliturul nulli lähedale. See tõrjub erasektori võlakirjade ostjad eemale. Nad peavad ostma aktsiaid, et leida vastuvõetavat tootlust. Selle käigus tähistatakse börsil rekordeid; tekivad mullid. – Keskpangad kaitsevad seda poliitikat sellega, et nad tahavad odava raha abil ainult investeeringuid stimuleerida ning et nad võivad hõlpsasti “välja imeda” liigse raha, kui majandusjõud kasvab täiendavate investeeringute kaudu. Tegelikkuses on selline keskpanga poliitika aga alati viinud selleni, et võlgnikuriigid näevad vähem põhjust viia ellu ammu ülearuseid struktuurireforme ja seega suurendada oma konkurentsivõimet. Selliste keskpankade meetmete eest peavad maksma hoiustajad ja kindlustatud isikud, nagu on EKP poliitika puhul kahtlemata tõestatud, külma sundvõõrandamise kaudu. Kuid asjaolu, et keskpank järgib selgelt jaotuspoliitikat selle varjatud diversiooni abil (salaja; varjatud), on täiesti vastuvõetamatu, eelkõige selle demokraatliku legitiimsuse puudumise tõttu. Kuna aga valdav ja arvamuskujundav enamus on kaugelt rohkem huvitatud jalgpalliklubi hallatavast kemplemisest ja vaevalt, et rahvamajanduse raskesti mõistetavatest seostest, võib keskpank peaaegu kriitikavabalt tegutseda varivalitsusena. – Vt AIG tehing, hirm, perverssus, võlakirjade hinnavahe, eeldus, keskpank, päästepank, pank, süsteemne, pangandusliit, paiskas, bilansside korrigeerimine, süüdimismäng, riskijagamine, ClubMed, kaetud võlakirjad, puudujäägi rahastamise keeld, demokraatia puudujääk, sundvõõrandamine, külm, eurovõlakirjad, ühine, Euroopa rahaliit, põhimõtteline viga, EKP patt, Kreeka kriis, Iirimaa kriis, erakorraline likviidsusabi, moraalne oht, tuumavõimalus, C-plaan, poliitikaklamber, poliitikast loobumine, kvantitatiivne leevendamine, päästeprogramm, seitsmeprotsendiline piirang, riigivõla tagasimaksmine, võlanarkootikum, võla tagasimaksmise pakt, Euroopa, ülekandeliit, ümberjagamine, keskpanga poolt põhjustatud, ebaselgus, konstruktiivsus, lepingujärgne, usaldusmull, zombipank. – Vrd EKP 2010. aasta juuni kuuaruanne, lk 24 jj. ja lk 33 jj. (dramaatiline olukord finantsturgudel muutis vajalikuks EKP kiire sekkumise riigivõlakirjade ülesostmise kaudu), EKP 2010. aasta aruanne, lk 21 (ostude põhjendus), EKP 2011. aasta septembri kuuaruanne, lk 57 jj. (EKP põhjendus väärtpaberituruprogrammi jätkamiseks), EKP 2011. aasta detsembri kuuaruanne, lk 44 (uuemad arvud).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/