Stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP)

Euroopa rahaliidus liikmete kohustus tasakaalustada oma eelarved, et aidata kaasa ühisraha stabiilsusele, mis toetab rahapoliitikat ja milles lepiti kokku 1996. aastal Dublinis. ELi toimimise lepingu artiklis 126 kinnitati stabiilsuse ja kasvu pakti. Mitmel olulisel põhjusel ei saa ühtse rahapoliitikaga rahaline ühendus olla pikaajaliselt edukas ilma eelarvepoliitika täpse kooskõlastamiseta, mis jääb liikmesriikide suveräänseks otsuseks. – Saksamaa seisukohalt oli stabiilsuse ja kasvu pakt rahaliidu oluline äriline alus. Ilma selleta ei oleks 1999. aastal olnud ühisraha olemas. Kui majandus- ja rahandusministrite nõukogu otsustas 25. novembril 2003. aastal mitte algatada menetlust Saksamaa ja Prantsusmaa vastu eelarvepuudujäägi ületamise eest, kaotati praktiliselt see keskne poliitiline konsensus stabiilsuse osas. Üldiselt peetakse tõsiseks puuduseks pakti ülesehituses, et puudujäägi taseme jälgimise eest vastutab ministrite nõukogu, mitte sõltumatu reitingukomisjon. – 2009. aasta suvel otsustas EL jätta finantskriisi ajal pankade päästmiseks loodud eriotstarbelised rahastamisvahendid riigivõla alt välja, mida kritiseeriti õigustatult kui “katastroofilist viga”. Üldiselt on korduvalt tehtud ettepanek, et pakt ei peaks põhinema mitte riigieelarve puudujäägi osakaalul, vaid valitsemissektori kulutustel. – Euroopa Ülemkogu, kes ELi lepingu artikli 15 kohaselt vastutab selle eest ainuisikuliselt, on pikka aega põhimõtteliselt vastu seisnud stabiilsuse ja kasvu pakti täiustamisele, st karmistamisele. Alles 2013. aasta alguses oli võimalik kokku leppida võlapiduris, millele kõik ELi liikmesriigid peale Ühendkuningriigi ja Tšehhi Vabariigi võtsid endale kohustuse. – Vt keskpankade päästmine, päästmine, süüdimismäng, valuutakõikumine, vanuseline sõltuvusmäär, puudujäägi rahastamise keeld, puudujäägi määr, demograafiline karastamine, majandus- ja rahandusministrite nõukogu, eurovõlakirjad, eurovõlakirjad, Euroopa võlgade agentuur, Euroopa rahaliit, Põhiviga, Euroopa riigikassa, varajase hoiatamise süsteem, rahapoliitika, vastastikune surve, eelarvepuudujääk, eelarve näitajad, eelarve eelhääletamine, Euroopa, makseviivitus, Lissaboni tegevuskava, Murphy seadus, Minhas-Gerais’i probleem, jätkusuutlikkus, parafiskaal, poliitikaklamber, poliitikate mittetäitmine, esmane ülejääk, reegel, kuldne, varivalitsus, võlaklubi, võlapidur, võla suhe, semester, Euroopa, tundlikkuse analüüs, fiskaal, solidaarsus, finants, riigivõla vähendamine, riigivõla surve, stabiilsuse ja kasvu pakt, põhiviga, eelarveraamistik, eelarve jätkusuutlikkus, ülekandeliit, lepingujärgsus, konkurentsiolukord, rahvusvaheline, rahaliit 2, majanduspoliitika, Euroopa. – Vrd EKP 2003. aasta veebruari kuubülletään, lk 53; EKP 2004. aasta jaanuari kuubülletään, lk 49 jj. (koos väärtusliku statistikaga), EKP 2004. aasta aprilli kuubülletään, lk 58 f., Deutsche Bundesbanki 2003. aasta aruanne, lk 87, lk 94 jj (“tõsine kahju” paktile), Deutsche Bundesbanki 2004. aasta augusti kuuaruanne, lk 66 (pakt pärast Euroopa Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsust), EKP 2004. aasta septembri kuuaruanne, lk 72, Deutsche Bundesbanki 2005. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 43 jj (oluline ekspertarvamus pakti “reformi” kohta), Deutsche Bundesbanki 2005. aasta aprilli kuuaruanne, lk 43 jj (oluline ekspertarvamus pakti “reformi” kohta), Deutsche Bundesbanki 2005. aasta aprilli kuuaruanne, lk 43 jj. 15 jj. ja lk 23 jj. (väga üksikasjalik põhjuste esitamine), EKP 2005. aasta augusti kuuaruanne, lk 54 jj. (majandus- ja rahandusministrite nõukogu suunised), lk 63 jj. (pakti “reformi” kohta väga üksikasjalik esitamine ja [läbivalt pessimistlik] hinnang), EKP 2005. aasta augusti kuuaruanne, lk 70 f. (prognoos), Deutsche Bundesbank 2005. aasta aruanne, lk 73 jj. (skeptiline hinnang), EKP 2006. aasta veebruari kuuaruanne, lk 73 jj. 79 jj (siin põhiteave fiskaalpoliitika mõju kohta finantsturgudele), EKP 2006. aasta aprilli kuuaruanne, lk 67 jj (üksikasjalik arutelu valitsemissektori kulutuste, majanduse ja finantsstabiilsuse vahelise seose kohta), EKP 2007. aasta veebruari kuuaruanne, lk 77 jj (pakti ohustamine valitsuse kaudse võla kaudu), EKP 2007. aasta märtsi kuuaruanne (tõlgendusküsimused), Deutsche Bundesbank 2007. aasta oktoobri kuuaruanne, lk. 48 jj (kaalutlused valitsemissektori võla tegeliku piiramise kohta), EKP 2007. aasta detsembri kuuaruanne, lk 87 jj (uued kohustused; mure üksikasjaliku ülesehituse pärast), EKP 2008. aasta mai kuuaruanne, lk 22 f. (euroala üksikute liikmesriikide eelarvepuudujäägi suhe; [pessimistlik] hinnang; ülevaated), EKP 2008. aasta oktoobri kuuaruanne, lk. 59 jj (pakti kümneaastane eksisteerimine: üksikasjalik hinnang; palju ülevaateid), Deutsche Bundesbanki 2008. aasta detsembri kuuaruanne, lk 33 (kriitiline hinnang rahaliidu kümneaastases ülevaates), Deutsche Bundesbanki 2009. aasta mai kuuaruanne, lk 25 (tingimuslikud kohustused tuleks arvata valitsemissektori võla hulka), EKP 2009. aasta septembri kuuaruanne, lk 92 f. (stabiilsuse ja kasvu pakti juurde kuuluvad liikmesriikide valitsemissektori eeskirjad), Deutsche Bundesbank, 2009. aasta novembri kuuaruanne, lk 65 jj (puudujäägimenetlused kolmeteistkümne euroala liikmesriigi kohta), Deutsche Bundesbank, 2009. aasta aruanne, lk 33 (puudujäägi suurenemine majanduse elavdamise programmide tõttu), EKP 2010. aasta märtsi kuuaruanne, lk 91 f. (tabeliline ülevaade kõigi euroala liikmesriikide finantsolukorrast 2008-2012, prognoosid alates 2010. aastast), EKP 2010. aasta märtsi kuuaruanne, lk 91 f. (tabeliline ülevaade kõigi euroala liikmesriikide finantsolukorrast 2008-2012, prognoosid alates 2010. aastast), EKP 2010. 50 f. (komisjoni varajase hoiatamise õigus), Deutsche Bundesbanki 2010. aasta mai kuuaruanne, lk 12 f. (tagatiste kohta Euroopa stabiilsusmehhanismi raames), EKP 2010. aasta märtsi kuuaruanne, lk 109 jj. (kaugeleulatuvad ja põhjalikud kaalutlused stabiilsuse ja kasvu pakti reformi kohta; palju ülevaateid ja [lk 130 jj.] selgelt sõnastatud järeldusi), Deutsche Bundesbanki 2010. aasta aruanne, lk 92 jj. (meetmed riigivõla ohjeldamiseks), EKP 2011. aasta aruanne, lk 146 jj ([liiga] palju asutusi on seotud küsimustega), samuti EKP vastav aastaaruanne, peatükk “Euroopa küsimused”, Deutsche Bundesbank 2011. aasta aprilli kuuaruanne, lk 53 jj (meetmed riigivõla kriiside vältimiseks), Deutsche Bundesbank 2011. aasta mai kuuaruanne, lk 22 f. (euroala liikmesriikide võla suhe alates 2009. aastast; prognooside kohta aasta), (üksikasjalik arutelu riigivõlakriisi kohta; palju ülevaateid; viited), Deutsche Bundesbanki 2012. aasta oktoobri kuuaruanne, lk 13 jj (põhjalik arutelu riigivõlakriisi kohta majandus- ja rahaliidus; ülevaated; viited), Deutsche Bundesbanki 2012. aasta novembri kuuaruanne, lk 22 jj (valitsemissektori eelarve puudujäägid euroalal tervikuna ja probleemsetes riikides; ülevaated), Deutsche Bundesbanki 2013. aasta augusti kuuaruanne, lk 71 jj (valitsemissektori eelarve puudujäägid euroalal tervikuna ja probleemsetes riikides; ülevaated), Deutsche Bundesbanki 2013. aasta augusti kuuaruanne, lk 71 jj. 71 jj (uued otsused puudujäägimenetluste kohta), EKP 2013. aasta septembri kuuaruanne, lk 113 jj (stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamise tulemused; edasised parandused on vajalikud), Deutsche Bundesbank 2014. aasta jaanuari kuuaruanne, lk 41 jj (aluspõhimõtted; olukord ja areng üksikutes majandus- ja rahaliidu riikides).

Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/