1980. aasta paiku tekkis hirm, et USA dollar võib äkki kaotada suure osa oma väärtusest rahvusvahelistel valuutaturgudel. – See mure põhineb asjaolul, et paljud maailma keskpangad hoiavad oma valuutareservid täielikult või enamasti USA dollarites, tavaliselt intressi kandvates USA riigivõlakirjades. Kui keskpangad – eriti Aasias – vähendaksid väga kiiresti oma dollarihoiuseid ja paigutaksid ümber oma valuutareservid, võiks USA dollar langeda. – Loomulikult mõjutaks selline USA dollari krahh kõige rohkem keskpanku. Seetõttu on neil põhjust viia oma portfellide ümberkorraldamine läbi aeglaselt ja väga ettevaatlikult ning võimaluse korral üksteisega konsulteerides. – 2008. aasta sügisest alguse saanud ülemaailmse finantskriisi käigus, mis arenes välja eelmise aasta subprime-kriisist, otsustasid paljud keskpangad, eriti Aasias, järk-järgult hajutada oma valuutareservid, mis olid seni investeeritud peamiselt USA dollarites. – Vt säästupuudus, kriis, süsteemne kriis. – Vrd finantsstabiilsuse aruanne 2011, lk 58 jj (Saksa pankade refinantseerimise puudujääk dollarites; ülevaade).
Tähelepanu: Finantsentsüklopeedia on kaitstud autoriõigusega ja seda võib kasutada ainult isiklikel eesmärkidel ilma selgesõnalise nõusolekuta!
Universitätsprofessor Dr. Gerhard Merk, Dipl.rer.pol., Dipl.rer.oec.
Professor Dr. Eckehard Krah, Dipl.rer.pol.
E-posti aadress: info@jung-stilling-gesellschaft.de
https://de.wikipedia.org/wiki/Gerhard_Ernst_Merk
https://www.jung-stilling-gesellschaft.de/merk/
https://www.gerhardmerk.de/